Kas korter osta või üürida?

Kas korter osta või üürida?

Oma tuba, oma luba, ütleb vanasõna. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu.

Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt järele kaaluda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt üsna palju, ei pruugi endal vajalikku summat varuks olla ning seetõttu ostetakse kinnisvara sageli laenuga.

Laenuga kodu ostmisele mõtlema hakkamise rahalisi eeldusi on kaks:

  • Regulaarne ja piisava suurusega sissetulek, mis võimaldab laenumakseid tasuda ja ülejäänud rahaliste kohustustega (toit, kommunaalmaksed jne) hakkama saada.
  • Omafinantseeringu olemasolu ehk teie esmane sissemakse. Üldjuhul peab laenu võtmiseks olemas olema 10–15% ostetava kinnisvara turuväärtusest, kuid omafinantseering võib olla ka 20% või 30% – see sõltub konkreetse panga tingimustest.

Lisaks peab raha jaguma ka ostu-müügi tehinguga seotud kulude katteks: laenulepingu sõlmimise tasu, kinnisvara hindamisakt, notaritasu, riigilõiv, kinnisvara kindlustamine.

Üürimine tähendab samuti rahalist väljaminekut, kuid on vähem siduv kui laen, sest vajadusel saad kalli üüripinna suhteliselt hõlpsalt soodsama vastu vahetada. Üürilepingut sõlmides tuleb alguses korraga suurem summa välja käia (ettemaks + tagatisraha ja maaklerit kasutades vahendustasu), kuid tavaliselt on summa tunduvalt väiksem kui omafinantseeringuks vaja minev raha laenu võttes. Ka tasub üürida siis, kui te pole kindel, kas tahate praeguse asupaigaga end pikemaks ajaks siduda.

Kui teil on kodu ostmiseks eelpool mainitud eeldused olemas, kuid kahtlete, kas osta või üürida, tehke plusside-miinuste tabel. Pange kirja nii majanduslikud (raha) kui ka emotsionaalsed argumendid.

Kas majanduslikult oleks mõttekam üürida või osta, sõltub lisaks rahalistele võimalustele ka kinnisvaraturu olukorrast. Nn kinnisvarabuumi aastatel oli kinnisvara hind kõrge, mis tegi ostmise kalliks hoolimata suhteliselt headest laenutingimustest, üürihinnad olid aga mõõdukad. 2011-2012 aastal tõusid üürihinnad kiiresti ja kinnisvara müügihinnad tulid buumi tipuga võrreldes tublisti allapoole.

Allikas: www.seb.ee

Kodulaen ilma omafinantseeringuta

Kodulaen ilma omafinantseeringuta

Kodu ostmisel või ehitamisel kodulaenuga on tavapärane, et omafinantseering peab olema vähemalt 20% korteri või maja ostuhinnast või ehitamisel nende väärtusest. Väiksema omafinantseeringuga on võimalik kodulaenu võtta lisatagatise olemasolul.

Üldised eluasemelaenu saamise tingimused

Laenu andmisel hindab pank konkreetse laenutaotleja krediidivõimelisust, võtab arvesse ka tagatise väärtust ning leibkonna kulusid. Oluline on, et taotletava kodulaenu teenindamise kõrval suudaks laenutaotleja tasuda kõik senivõetud kohustused ja elamiskulud. Soovituslikult võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 30-40% laenutaotleja netosissetulekust.

Mida aktsepteeritakse lisatagatisena?

Eluasemelaenu lisatagatiseks võib olla kinnisvaraobjekt – Eestis asuv korter või eramu. Selle tagatiseks aktsepteerimisel on oluline ka objekti turuväärtus  ja dokumentatsiooni, sh nõutavate lubade korrektsus. Lisatagatis ei pea kuuluma laenutaotlejale. Aktsepteeritakse ka kinnisvara, mis kuulub laenutaotleja vanematele. Kui lisatagatiseks olev kinnisvara ei kuulu laenusaajale, peab sellele hüpoteegi vormistamiseks lisatagatise omanik tulema ise notarisse  või vormistama sobiva sisuga notariaalse volikirja.

Sobiliku lisatagatise olemasolul võib olla võimalik taotleda laenu isegi täieliku omafinantseeringuta, kuid üldjuhul võib laenusumma lisatagatise turuväärtusest moodustada kuni 60%.

Näide: Soovides osta korterit hinnaga 100 000 eurot, peab omafinantseering olema 20 000 eurot (20%) ehk maksimaalne laenusumma soetatava objekti tagatisel oleks 80 000 eurot. Kui kliendil puudub omafinantseeringu tasumiseks raha, saab kasutada lisatagatist.

Näiteks, pannes lisatagatiseks korteri, mille turuväärtus on 50 000 eurot ning eeldades, et pank väljastab laenu 60% ulatuses selle turuväärtusest, on võimalik laenusumma kuni 30 000 eurot. Seega maksimaalne laenusumma oleks sellisel juhul 80 000 + 30 000 = 110 000 eurot. Seda juhul kui taotleja krediidivõime sellises summas laenu võtmist võimaldab.

Kodulaenu lisatagatiseks ei sobi äripinnad, hoonestamata kinnistud, vallasvara, autod, käendus ja finantsinstrumendid.

Tagatise seaduslikkus

Tagatiseks pakutav kinnisvaraobjekt peab olema kooskõlas ehitusnormidega – vajalik on ehitusloa/ehitusteatise ja kasutusloa/kasutusteatise olemasolu. See kehtib nii ostetava kui ka lisatagatiseks pakutava objekti kohta. Kui objektil esinevad selles osas puudused, võib pank aktsepteerida, et puudused kõrvaldatakse pangaga kokkulepitud aja jooksul pärast laenu välja maksmist. Kuna kinnisvara omanik vastutab ehitusnormidele mittevastavuse eest, siis on ostjal mõistlik paluda senisel omanikul kõrvaldada kõik puudused enne ostu-müügilepingu sõlmimist.

Kinnisvaratagatise seadmisega kaasnevad kulud:

  • hüpoteegi seadmise kulud (notaritasud, riigilõiv);
  • tagatisvara hindamise kulud
  • kindlustamise kulud – kõik tagatiseks olevad objektid peavad kuni laenu tagasimaksmiseni olema kindlustatud , sealjuures peab tehtud kindlustus vastama panga poolt kehtestatud nõuetele.

KredExi kasutamine eluasemelaenu võtmisel

KredExi käendusel on võimalik taotleda kodulaenu siis, kui vähemalt üks laenutaotleja kuulub KredExi poolt määratud sihtgruppi. Sellisel juhul saab taotleda laenu 10%-se omafinantseeringuga. Tuleb arvestada, et  KredExi käenduse suurus võib olla kuni 24% laenu tagatise väärtusest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. KredExi käendus on tasuline – lepingu sõlmimise tasu suurus on 3% käenduse summast.

Lugege lisaks: Noore pere laen KredExi käendusel

Allikas: www.seb.ee

Eesti ettevõtted investeerivad üürimajadesse

Eesti ettevõtted investeerivad üürimajadesse

LHV pensionifondid ja kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegelev Lumi Capital OÜ alustavad investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse. Esimeses etapis ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja, kuhu on planeeritud 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit, parkimismaja ning suur sisehoov.

Lumi Capitali ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikem eesmärk on rajada Tallinna erinevatesse elamupiirkondadesse 500 üürikorterit. Nii mahukaid ning spetsiaalselt üüripindadena arendatud kinnisvaralahendusi Eesti erasektori omanduses veel pole, mis loob võimaluse pakkuda elanikele professionaalset haldust ja laiemas valikus lisateenuseid mõistliku hinnaga.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja tõi välja, et pensionifondide jaoks on tegemist pika horisondiga ja korralikult tagatud investeeringuga. “Eesmärk on üürikorterite pikaajaline omamine ning haldamine üüritulu teenimise eesmärgil. Sel aastal oleme teinud Eestiga seotud investeerimisotsuseid juba 100 miljoni euro väärtuses. Peame realistlikuks, et pensionifondid kokku teevad järgneva 5 aastaga Eestisse investeeringuid 1-2 miljardi euro ulatuses. Osa sellest rahast investeeritakse kinnisvarasse. Selle ambitsioonika eesmärgi täitmiseks peavad ka teised pensionifondid rohkem Eesti poole vaatama hakkama. Kui pensionifondid investeerivad siia, võidab sellest Eesti majandus, millest omakorda on tulu pensionifondide klientidele,” sõnas Mihkel Oja.

“Üürimajad on suunatud inimestele, kes ei soovi ise Tallinnas kinnisvara omada, kuid vajavad kvaliteetset, pikaajalist ja stabiilsete eluaset,” sõnas Lumi Capital OÜ juhtivpartner Martin Rekor. “Elaniku seisukohalt on üheks kaalukaks argumendiks just kindlus, et eluaset saab üürida nii kaua, kui selleks on vajadus, ja ei tule ette olukorda, kus elupinnalt tuleb välja kolida omaniku müügiplaanide tõttu,” ütles Martin Rekor ja lisas, et seda usaldust tagab pensionifondide pikaajaline kapital. Kesk-Euroopa riikides ja ka naabritel, Soomes, toimib ühe omaniku poolt omatud ja juhitud üürimajade kontseptsioon edukalt, Eesti jaoks on selline arendus aga esmakordne. “See suurendab tööjõu mobiilsust riigisiseselt ja võimaldab kvaliteetse elamispinna ka neile, kellele eluasemelaenu võtmine ei meeldi või pole jõukohane,” lisas Martin Rekor.

Esimeses etapis valmivaid üürimaju ehitab Mitt&Perlebach OÜ, Manufaktuuri kvartali kinnisvara arendajaks on Hepsor OÜ koostöös Tolaram Grupiga. Kahe esimese üürimaja ehitustööd lõpetatakse 2019. aastal. Hepsor OÜ rajab Manufaktuuri kvartalisse kokku ligi 300 korterit.
Investeerimisstrateegia investoriks on LHV Varahalduse poolt juhitud pensionifondid, investeeringuid juhib ning sobivate projektide leidmisega tegeleb Lumi Capital.

Allikas: www.delfi.ee